« Tagasi

KUIDAS HELISTADA HÄDAABINUMBRILE 112?

Kui vajad kiiresti politseid – helista 112!

Ivar Kasema, Häirekeskuse Ida keskuse juhataja

Tulemas on jõulupühade ja aastavahetuse aeg. Häirekeskusele on see aeg tavapärasest suurema töökoormusega, sest inimesed vajavad pühade ja pidude ajal paraku sageli ka kiiret hädaabi.  Seetõttu on oluline meenutada, et Eestis on juba ligi kaks aastat kehtinud üks hädaabinumber 112 kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks. Eesti läks 11. veebruaril 2015, sümboolselt Euroopa 112 päeval üle ühele hädaabinumbrile 112. Sellest ajast tuleb numbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja kindlasti ka politseid.

Häirekeskus jälgib pidevalt hädaabinumbrile helistamise statistikat. Elanikkonna pideva teavitamisega oleme saavutanud inimeste kõrge teadlikkuse hädaabinumbrist ja arusaamise, et ühelt numbrilt 112 ja ühe kõnega on abi kutsuda lihtsam ja kiirem. Kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks teeb valdav osa inimesi Häirekeskusesse nüüd ühe kõne numbril 112 varasema erinevatel numbritel tehtud mitme kõne asemel. Häirekeskusesse tulevatest kõnedest tehakse praegu juba 92% ainult numbrile 112.

Endise politsei numbri 110 valimine on praeguseks pea kõigis maakondades jõudsasti vähenenud, jäädes enamasti alla 10% Häirekeskusesse tulevatest hädaabikõnedest.  Vaid Tallinn ja Ida-Virumaa paistavad silma sellega, et märgatav osa inimesi kutsub politseid ikka veel vanalt numbrilt 110. Selle väite kinnituseks toon arve ühe näitliku nädala vaates - näiteks detsembri teisel nädalal tehti Ida-Virumaalt Häirekeskusesse tulevatest hädaabikõnedest 21% numbril 110. See tähendab aga, et nädala jooksul kutsus abi valel numbril tervelt 345 ida-virumaalast!     

Miks on vajalik ja arukas kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid ühelt numbrilt 112? Üks hädaabinumber 112 muudab kiires hädaolukorras abi kutsumise lihtsamaks ja abi saatmise kiiremaks. Meeles on vaja pidada üht numbrit 112 ning kriitilises olukorras ei kulu aega mõtlemisele, milliselt numbrilt kutsuda kiirabi, milliselt päästjaid või politseid. Kui helistate 112, saate ühelt numbrilt ja ühe kõnega kohale kutsuda nii kiirabi, päästjad kui ka politsei või mitu abiosutajat korraga – Häirekeskuse päästekorraldaja selgitab, mis juhtus ning Häirekeskusest saadetakse välja kogu vajalik abi. Teil ei kulu aega mitmel numbril ja mitmes kõnes õnnetuse asjaolude selgitamisele. Ühelt numbrilt 112 on Häirekeskuse töösaalides kiirabi, pääste ja politsei hädaabikõnedele vastamine ja abi väljasaatmine kiirem, täpsem ja üle Eesti ühetaoliselt heal tasemel. See kõik tähendab ka kiiremat abi kohalejõudmist. Ka politseid tuleb kindlasti kutsuda numbrilt 112, mitte numbrilt 110. Numbrile 112 rakenduvad abi saatmist kiirendavad tehnoloogilised lahendused, mis numbrile 110 ei rakendu. Näiteks ei positsioneerita numbrile 110 helistaja asukohta, mis on kiire abi saatmiseks väga oluline ning asukoha selgitamisele võib hädaabikõnes kuluda aega olukorras, mil iga sekund on elutähtis. Kui te aga helistate numbrile 112, positsioneeritakse teie telefon, Häirekeskuse päästekorraldaja näeb asukohta digikaardil ning võimalikele asukohta täpsustavatele lisaküsimustele kulub kõnes tunduvalt vähem aega.

Seetõttu on aeg number 110 mälust pühkida – see number kaob peale üleminekuaega kasutusest. Inimestel on olnud pikem mõistlik üleminekuaeg ühe numbriga 112 harjumiseks. Praegu veel suunatakse numbrile 110 helistajad numbrile 112 ning keegi ei jää abita. Kuid number 110 kaob kasutusest, kui selle kasutus on kõigis maakondades jõudnud miinimumini. Kutsun üles ka  omavalitsusi, asutusi ja ettevõtteid jälgima, et teabematerjalides ja teadetetahvlitel ei antaks elanikele valeinfot – number 110 tuleb kõikjal asendada numbriga 112. Kui vajate kiiresti kiirabi, päästjaid või politseid – helistage Eestis kehtival ühel hädaabinumbril 112 ning te saate abi kiiremini ja kvaliteetsemalt!

 

 KUIDAS HELISTADA HÄDAABINUMBRILE 112?

  • Helista 112, kui vajad KIIRET abi. Ära helista 112-le info saamiseks ja andmiseks või nõuannete küsimiseks – selleks on olemas valdkondlikud infotelefonid (nt perearsti nõuandetelefon 1220 jpm).
  • Helista kõigepealt 112-le, mitte pereliikmele või sõbrale. Kui Sa ei helista kõigepealt Häirekeskusele numbril 112, kaotad väärtuslikku aega Sulle abi saatmiseks.  
  • Ütle, mis juhtus ning kas keegi on viga saanud ja vajab abi.
  • Ütle aadress või kirjelda asukohta, kuhu abi on vaja. Sinu lauatelefoni positsioneerides näeb Häirekeskus aadressi, mobiiltelefoni positsioneerides piirkonda, kus Sa asud. Õnnetuse asukoha täpseks määramiseks anna täpsustavat infot – ütle aadress, nimeta lähedalasuvaid objekte, anna võimalusel GPS-koordinaadid.
  • Kui Sa ei asu ise sündmuskohal, anna sellest teada.
  • Kuula päästekorraldaja küsimusi, vasta täpselt ja lühidalt.
  • Kui elu ja vara on ohus, saadetakse abi välja juba kõne ajal. Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine – abi on juba teel.
  • Ära katkesta kõnet enne, kui abistamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud.
  • Hoia oma telefoniliin vaba, et lisateabe saamiseks või nõuannete andmiseks saaks Sulle tagasi helistada.
  • Kui olukord sündmuskohal muutus – läks halvemaks või paremaks, helista 112-le ja anna sellest teada.
  • Kõik hädaabikõned salvestatakse.