Valla aukodanikud

 

Kohtla-Nõmme valla aukodaniku statuut (pdf)

 

Kohtla-Nõmme valla päeval 5. juulil 2003.a. kuulutati esmakordselt Kohtla-Nõmme valla ajaloos välja valla aukodanikud.


LAINE TOOMSALU - ÕPETAJA JA KODU-UURIJA 
Laine Toomsalu on terve oma eluaja olnud tihedalt seotud Kohtla küla ja Kohtla-Nõmme asulaga. Omandanud Tallinna Pedagoogilises Instituudis ajalooõpetaja kutse, asus ta 1950.aastal tööle Kohtla põhikooli, kus on tegev tänaseni, õpetades lastele kodulugu. Aastatel 1953-55 ja 1969-86 töötas Laine Toomsalu samas õppealajuhatajana.
Lisaks on Laine Toomsalu 20 aastat tegutsenud Kohtla ajalooringi eestvedaja.


RICHARD ROODEN - SPORDITEGELANE 
Richard Rooden on terve oma elu pühendanud spordile. Mitmeid erinevaid spordialasid viljeledes on ta Kohtla-Nõmme valda esindanud võistlustel üle Eesti ning ka mujal maailmas ning võitnud rohkesti auhinnalisi kohti. 2008. aasta maikuus tähistas teenekas spordimees oma 85. sünnipäeva. Auväärsele eale vaatamata jätkab ta sportimist ja võistlemist.

 

AADU KUKK- KAUAAEGNE MEESKOORI 'KAEVUR' DIRIGENT

Aadu Kukk pälvis Kohtla-Nõmme valla aukodaniku tiitli 2006. aasta kevadel. Aadu Kukk on sündinud Kohtla-Nõmmel, omandas Tallinnas muusikalise hariduse ning oli aastatel 1972-2006 meeskoori Kaevur dirigent. Hetkel peab Aadu Kukk Kohtla Järve Järve Gümnaasiumis muusikaõpetaja ametit. Ta on olnud ka sama kooli direktor.

 

REIN MÄE- KAUAAEGNE KOHTLA KAEVANDUSE DIREKTOR

Rein Mäe pälvis Kohtla-Nõmme valla aukodaniku tiitli 2006. aasta augustis. Rein Mäe töötas Kohtla kaevanduse direktorina aastatel      . Tema direktoriks olemise ajal oli Kohtla kaevandus tuntud kui kõrge töökultuuri ja distsipliiniga asutus. Lisaks pälvis Kohtla kaevanduse territoorium korduvalt hreakorrapreemiaid- nii nõukogude ajal kui ka taasiseseisvunud Eesti vabariigi ajal. Samuti oli Kohtla kaevandus Nõukogude ajal ainus Eesti Põlevkivi ettevõte, kus asjaajamis- ja töökeeleks oli eesti keel. Oma puhtuse - ja korraarmastuse kandis Rein Mäe üle ka Kohtla-Nõmme asulale. 

Rein Mäe üheks suurimaks teeneks võib pidada murdmaasuusaradade rajamist endisesse põlevkivikarjääri 1980ndate aastate algupoolel. 

Prindi lehekülg   |   Esilehele