Kui vajad kiiresti politseid – helista 112!

 

PRESSITEADE
4. jaanuar 2017. a.

Ilmateenistuste andmetel algab tänasest vähemalt nädal aega kestev külmaperiood. Päästeameti varasem kogemus on näidanud, et külmakraadide kasvades suureneb hüppeliselt tulekahjude ja tules hukkunute arv. Eelmisel aastal külmade ilmade saabudes hukkus tulekahjudes jaanuari kolme nädalaga 11 inimest - ligi kolmandik kogu aasta hukkunutest. Inimelude päästmiseks külastavad päästjad alates tänasest üle Eesti suurema ohuga piirkondades kodusid, lisaks paigutatakse lühiajaliselt riskipõhiselt ümber päästemeeskonnad. 

Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi sõnul Päästeamet teab, kus külmade ilmadega suureneb traagiliste tulekahjude arv ja paigutab sinna ümber päästeressursi. „Kahe meeskonnaga komandode ressursi ümberpaigutamine on esmakordne ja uudne lähenemine. Kriitilisel ajahetkel on meeskonnad valmisolekus nii komandos kui ka suurema ohuga piirkondades kohapeal – inimestele ja õnnetustele lähemal, mis tagab vajadusel kiirema reageerimise elupäästesündmustele," lisas Tauno Suurkivi.

Traagiliste tagajärgedega õnnetuste vältimisele saab igaüks kaasa aidata, abistades oma lähedasi  ja naabreid kutsudes üles ning abistades neid juhinduma järgnevatest Päästeameti soovitustest.

Päästeameti soovitused eelseisvaks külmaperioodiks:

Hoidu ülekütmisest

Külmad ilmad sunnivad ahjusid, pliite ja kaminaid rohkem kütma. Kütmisel soovitame järgida põhimõtet - korraga vähem, aga sagedamini. Ahju, pliidi ja kamina läheduses ei tohi olla mööblit, vaipu, küttepuid, pappkarpe ja muid kergesti süttivaid esemeid. Hoolega peab jälgima, et siibrit ei suletaks liiga vara. Kui lisasoojuse saamiseks on vaja kasutada elektrilisi radiaatoreid või soojapuhureid, tuleb seda teha mõistlikult, et elektrisüsteemi mitte üle koormata. Soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi riideesemetega kinni katta.

Hoidu toas suitsetamisest

Külma ilma korral veedavad inimesed rohkem aega toas. Päästeamet paneb südamele, et suitsetamine rõdul ja toas on eluohtlik, eriti kui seda teha voodis. Möödunud aasta jaanuari 11 hukkunust pooled olid voodissuitsetajad.

Hoidu lahtise tule kasutamisest torude sulatamisel

Korralikult soojustamata torude jäätumine on sage probleem külmade saabumisel. Torustike külmumise vältimiseks tuleb torustikud katta lisaisolatsiooniga. Mingil juhul ei tohi jäätunud torusid sulatada lahtise tulega, näiteks leeklambiga. Jäätunud torude sulatamiseks soovitame kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit.

Kontrolli suitsuanduri korrasolekut

Elusid päästab ainult  töökorras suitsuandur! Testi, kas sinu kodus olev suitsuandur töötab. Vajadusel vaheta patarei ja pühi andurilt tolm.

 

Lisainformatsioon:
Iveri Marukašvili
Päästeamet, kommunikatsiooninõunik
e-post: iveri.marukasvili@rescue.ee
tel 53815738
www.paasteamet.ee
www.facebook.com/paasteamet

 

Ivar Kasema, Häirekeskuse Ida keskuse juhataja

Tulemas on jõulupühade ja aastavahetuse aeg. Häirekeskusele on see aeg tavapärasest suurema töökoormusega, sest inimesed vajavad pühade ja pidude ajal paraku sageli ka kiiret hädaabi.  Seetõttu on oluline meenutada, et Eestis on juba ligi kaks aastat kehtinud üks hädaabinumber 112 kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks. Eesti läks 11. veebruaril 2015, sümboolselt Euroopa 112 päeval üle ühele hädaabinumbrile 112. Sellest ajast tuleb numbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja kindlasti ka politseid.

Häirekeskus jälgib pidevalt hädaabinumbrile helistamise statistikat. Elanikkonna pideva teavitamisega oleme saavutanud inimeste kõrge teadlikkuse hädaabinumbrist ja arusaamise, et ühelt numbrilt 112 ja ühe kõnega on abi kutsuda lihtsam ja kiirem. Kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks teeb valdav osa inimesi Häirekeskusesse nüüd ühe kõne numbril 112 varasema erinevatel numbritel tehtud mitme kõne asemel. Häirekeskusesse tulevatest kõnedest tehakse praegu juba 92% ainult numbrile 112.

Endise politsei numbri 110 valimine on praeguseks pea kõigis maakondades jõudsasti vähenenud, jäädes enamasti alla 10% Häirekeskusesse tulevatest hädaabikõnedest.  Vaid Tallinn ja Ida-Virumaa paistavad silma sellega, et märgatav osa inimesi kutsub politseid ikka veel vanalt numbrilt 110. Selle väite kinnituseks toon arve ühe näitliku nädala vaates - näiteks detsembri teisel nädalal tehti Ida-Virumaalt Häirekeskusesse tulevatest hädaabikõnedest 21% numbril 110. See tähendab aga, et nädala jooksul kutsus abi valel numbril tervelt 345 ida-virumaalast!     

Miks on vajalik ja arukas kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid ühelt numbrilt 112? Üks hädaabinumber 112 muudab kiires hädaolukorras abi kutsumise lihtsamaks ja abi saatmise kiiremaks. Meeles on vaja pidada üht numbrit 112 ning kriitilises olukorras ei kulu aega mõtlemisele, milliselt numbrilt kutsuda kiirabi, milliselt päästjaid või politseid. Kui helistate 112, saate ühelt numbrilt ja ühe kõnega kohale kutsuda nii kiirabi, päästjad kui ka politsei või mitu abiosutajat korraga – Häirekeskuse päästekorraldaja selgitab, mis juhtus ning Häirekeskusest saadetakse välja kogu vajalik abi. Teil ei kulu aega mitmel numbril ja mitmes kõnes õnnetuse asjaolude selgitamisele. Ühelt numbrilt 112 on Häirekeskuse töösaalides kiirabi, pääste ja politsei hädaabikõnedele vastamine ja abi väljasaatmine kiirem, täpsem ja üle Eesti ühetaoliselt heal tasemel. See kõik tähendab ka kiiremat abi kohalejõudmist. Ka politseid tuleb kindlasti kutsuda numbrilt 112, mitte numbrilt 110. Numbrile 112 rakenduvad abi saatmist kiirendavad tehnoloogilised lahendused, mis numbrile 110 ei rakendu. Näiteks ei positsioneerita numbrile 110 helistaja asukohta, mis on kiire abi saatmiseks väga oluline ning asukoha selgitamisele võib hädaabikõnes kuluda aega olukorras, mil iga sekund on elutähtis. Kui te aga helistate numbrile 112, positsioneeritakse teie telefon, Häirekeskuse päästekorraldaja näeb asukohta digikaardil ning võimalikele asukohta täpsustavatele lisaküsimustele kulub kõnes tunduvalt vähem aega.

Seetõttu on aeg number 110 mälust pühkida – see number kaob peale üleminekuaega kasutusest. Inimestel on olnud pikem mõistlik üleminekuaeg ühe numbriga 112 harjumiseks. Praegu veel suunatakse numbrile 110 helistajad numbrile 112 ning keegi ei jää abita. Kuid number 110 kaob kasutusest, kui selle kasutus on kõigis maakondades jõudnud miinimumini. Kutsun üles ka  omavalitsusi, asutusi ja ettevõtteid jälgima, et teabematerjalides ja teadetetahvlitel ei antaks elanikele valeinfot – number 110 tuleb kõikjal asendada numbriga 112. Kui vajate kiiresti kiirabi, päästjaid või politseid – helistage Eestis kehtival ühel hädaabinumbril 112 ning te saate abi kiiremini ja kvaliteetsemalt!

 KUIDAS HELISTADA HÄDAABINUMBRILE 112?

  • Helista 112, kui vajad KIIRET abi. Ära helista 112-le info saamiseks ja andmiseks või nõuannete küsimiseks – selleks on olemas valdkondlikud infotelefonid (nt perearsti nõuandetelefon 1220 jpm).
  • Helista kõigepealt 112-le, mitte pereliikmele või sõbrale. Kui Sa ei helista kõigepealt Häirekeskusele numbril 112, kaotad väärtuslikku aega Sulle abi saatmiseks.  
  • Ütle, mis juhtus ning kas keegi on viga saanud ja vajab abi.
  • Ütle aadress või kirjelda asukohta, kuhu abi on vaja. Sinu lauatelefoni positsioneerides näeb Häirekeskus aadressi, mobiiltelefoni positsioneerides piirkonda, kus Sa asud. Õnnetuse asukoha täpseks määramiseks anna täpsustavat infot – ütle aadress, nimeta lähedalasuvaid objekte, anna võimalusel GPS-koordinaadid.
  • Kui Sa ei asu ise sündmuskohal, anna sellest teada.
  • Kuula päästekorraldaja küsimusi, vasta täpselt ja lühidalt.
  • Kui elu ja vara on ohus, saadetakse abi välja juba kõne ajal. Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine – abi on juba teel.
  • Ära katkesta kõnet enne, kui abistamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud.
  • Hoia oma telefoniliin vaba, et lisateabe saamiseks või nõuannete andmiseks saaks Sulle tagasi helistada.
  • Kui olukord sündmuskohal muutus – läks halvemaks või paremaks, helista 112-le ja anna sellest teada.
  • Kõik hädaabikõned salvestatakse.

 

Päästeamet
PRESSITEADE
20. detsember 2016

Päästeamet kontrollib aasta lõpus kodude tuleohutust

Päästeamet kontrollib alates sellest nädalast kodude tuleohutust, et pühad mööduksid raskete tuleõnnetusteta. Detsember ja jaanuar on reeglina olnud traagilised kuud, mil kaotab elu enam kui kolmandik kõigist aasta jooksul tules hukkunutest.

Tavapäraselt teevad Päästeameti päästjad ja ennetajad aastaringselt kodunõustamisi, mille käigus antakse inimestele tuleohutusnõu, vaadatakse üle kütteseadmete ja elektrisüsteemide olukord ning vajadusel paigaldatakse suitsuandur. Vana aasta lõpus ja uue alguses kontrollivad inspektorid aga tuleohutusnõuete täitmist ning tõsiste rikkumiste korral on ka seadusest tulenev võimalus trahviks.

„Suitsuanduri omamise kohustus on tuleohutusseadusesse kirjutatud selge põhjusega, sest suitsuandur päästab tõepoolest elusid. Tänavu on 35-st tules hukkunust 34 kaotanud elu just eluruumides. See tähendab kodus. Paraku näevad päästjad sellistel juhtudel liiga tihti, et elamises puudus suitsuandur või see oli ilma patareita kuskil lauanurgal," selgitab Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

„Aasta lõpuni panustavad kõik Päästeameti tuleohutuskontrolli inspektorid üle Eesti ühe oma tööpäeva tuleohututesse pühadesse, tegeledes sel päeval vaid kodude kontrollimisega. Enda ja oma pere ohutuse eest hoolivatele inimestele oleme tänulikud, aga vastasel juhul peame leidma võimalused inimeste mõjutamiseks," lisab Suurkivi.

2016. aastal on tulekahjudes elu kaotanud 35 inimest, kellest 11 hukkus jaanuaris ning 2 detsembris.

2015. aastal hukkus tules 50 inimest, kellest 9 kaotas elu jaanuaris ja 6 detsembris.

2014. aastal kaotas tules elu 54 inimest, kellest jaanuaris hukkus 6 ja detsembris 14.

Hooletu suitsetamise tõttu on tänavu tules elu kaotanud 14 inimest, kütteseadmest alguse saanud tulekahjudes on hukka saanud 9 ning elektrist tingitud tulekahjudes 7 inimest.

PÄÄSTEAMET
kommunikatsiooniosakond
Johannes Merilai
põhivaldkondade kommunikatsiooninõunik
mob: +372 5340 5794
Raua 2 | 10124 Tallinn | Eesti
www.paasteamet.ee
www.facebook.com/paasteamet

 

Päästeamet
PRESSITEADE
1. detsember 2016

Küünalde põletamisel tuleb jälgida tuleohutust

Kätte jõudnud jõulukuu, kestev advendiaeg ja pikad pimedad õhtud tähendavad seda, et inimesed kaunistavad kodusid ning põletavad ka rohkem küünlaid. Selle juures ei tohi unustada tuleohutust, sest hooletus lahtise tule kasutamisel on üks suuremaid tulekahjude tekkepõhjuseid.

Käesoleva aasta esimese kümne kuuga on Eestis olnud 306 hoonetulekahju, mis said alguse lahtise tule kasutamisest. Sinna hulka kuuluvad ka küünaldest alguse saanud põlengud. 2015. aastal põhjustas hooletus lahtise tule kasutamisel 489 hoonetulekahju.

Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Maido Nõlvak osutab, et hooletusest tingitud tuleõnnetused on alati välditavad: „Pühadeks valmistudes ja oma kodusid kaunistades peab meeles pidama, et küünlad on oma ilust hoolimata tuleohtlikud. Kindlasti ei tohi küünalde ümber paigutada kaunistusi, pärgasid või muud sellist, mis võib kergesti süttida ning põlevad küünlad peavad olema stabiilsel ja tulekindlal alusel. Samuti ei ole tegelikult mõistlik põletada küünlaid jõulukuusel, vaid seal on need turvalisem asendada elektriküünaldega."

„Oma kodude tuleohutuse tagamiseks on kõige olulisem võimalikke ohte endale teadvustada ja nende üle järele mõelda. Kui me teame, kus ohud varitsevad, oskame me neid ka vältida ning juba juhtunud õnnetuse korral õigesti käituda. Kindlasti peab igas elamises olema ka töökorras suitsuandur. See annab kahjutulest varakult märku ning jätab inimestele piisavalt aega reageerida ja tuli kustutada või evakueeruda ja päästjad kutsuda," õpetab Nõlvak.

Õnnetuste vältimiseks tuleb meeles pidada:
·         põlevat küünalt ei tohi kunagi jätta täiskasvanu järelvalveta
·         küünlad tuleb paigutada nii, et lapsed või koduloomad neid mänguhoos ümber ei ajaks
·         enne kodust lahkumist või magama heitmist tuleb kontrollida, kas küünlad on kustutatud
·         küünlad tuleb asetada mittepõlevast materjalist alusele
·         küünlad peavad olema ohutus kauguses kergesti süttivatest esemetest, näiteks kardinatest
·         küünla ümber ei tohi paigutada pärgasid ega muid kaunistusi, mis võtavad kergesti tuld
·         teeküünlaid ei tohi mitmekaupa lähestikku süüdata, sest kõrge temperatuur võib parafiini süüdata
·         õueküünlaid tohib põletada ainult õues ning eemal kergesti süttivatest materjalidest

Oma kodu tuleohutust saad kontrollida aadressil www.kodutuleohutuks.ee või tellida kodunõustamise päästeala infotelefonilt 1524.

PÄÄSTEAMET
kommunikatsiooniosakond
Johannes Merilai
põhivaldkondade kommunikatsiooninõunik
mob: +372 5340 5794
Raua 2 | 10124 Tallinn | Eesti
www.paasteamet.ee
www.facebook.com/paasteamet

 

Kemikaaliettevõtete väline elanikkonnakaitse kava
Eesti keeles
Vene keeles

 

Päästeamet
PRESSITEADE
11. november 2016

Talviste ilmadega tekkinud jää on veel petlikult õhuke

Päästeamet paneb kõigile südamele, et veekogusid katvale õhukesele jääle minek on praegu väga ohtlik. Samuti tuleb lapsevanematel algava nädalavahetuse eel oma lastele meelde tuletada, et praegune jää neid veel ei kanna.

Viimase nädala külmemad ilmad on paljudele veekogudele taas õhukese jääkihi tekitanud. Jääle minek on siiski ohutu alles pärast paarinädalast külma, kui tekkinud on vähemalt 10 cm paksune pragude ja lõhedeta jääkate. Samas võib jää paksus ka ühe veekogu peal olla väga erinev. Jää on õhem voolava veega kohtades, nagu jõekäänakutel, ojade või kraavide suubumiskohtades ja allikate juures. Samuti koolmekohtadel ja kõrkjate või sildade lähedal.

„Isegi hea ujumisoskuse korral on jääauku kukkumine väga ohtlik, sest omal jõul sealt välja pääsemine võib osutuda äärmiselt keeruliseks. Külmas vees kaotab täiskasvanud inimene 10 minutiga teadvuse. Lapsed või eakad veelgi kiiremini. Seega päästab jää murdumise korral vaid väga kiire abi," selgitab Päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu.

„Lapsevanemad peavad leidma aja, et oma lastele jääga seotud ohte selgitada. Tavalisest keelamisest ei pruugi alati abi olla ning seega tuleks rääkida nõrgal jääl mängimise võimalikest tagajärgedest. Nii on lastel turvaline ja vanematel rahulikum meel," lisab Uustalu.

Nõrgal jääl viibijatest ei tohi kindlasti niisama mööda jalutada, vaid nad tuleb end ise ohtu seadmata jäält kohe ära kutsuda. Abi vajavat inimest märgates helistage numbril 112.

Ohtlikus olukorras käitumise või läbi jää vajunud inimeste päästmise kohta saab lähemalt lugeda Päästeameti kodulehelt https://www.rescue.ee/et/kodanikule/veeohutus/jaaohutus.html 

Pressiteate edastas:
PÄÄSTEAMET
kommunikatsiooniosakond
Johannes Merilai
põhivaldkondade kommunikatsiooninõunik
mob: +372 5340 5894
Raua 2 | 10124 Tallinn | Eesti
www.paasteamet.ee
www.facebook.com/paasteamet

 

Töökorras suitsuandur päästab Sinu elu

Eluhoonetulekahjud Ida-Virumaal on saanud alguse peamiselt hooletusest. Inimeste hukkumise on tinginud töökorras suitsuanduri puudumine. Kui tulekahju avastatakse liiga hilja, siis inimelu enam päästa ei ole võimalik. 

Suitsuandur päästab elu. Enamik eluruumide tulekahjudest saab alguse öösel, millal pererahvas magab. Suure tõenäosusega inimesed enam ei ärka, sest uni süveneb mürkgaasi sisse hingates. Väike elupäästja reageerib juba vähesele suitsule ja äratab inimesed valju heliga, mille müratugevus kolme meetri raadiuses on umbes 85 detsibelli. Sama vali müra on näiteks tipptunnil liikluses, seda põhjustavad raskeveokid või tehaste töö. Suitsuandur on seega väga efektiivne abivahend elude päästmiseks ja peab olema igas kodus.

„Kui Sa vähegi hoolid endast, oma lähedastest, perest, lastest, siis paigalda oma koju kõige odavam elukindlustus, milleks on suitsuandur. Sellega päästad enda ja oma lähedaste elud võimaliku tulekahju korral. Kingi suitsuandur ka oma naabrile, sest tema juures juhtuv õnnetus seab ohtu ka Sinu elu. Need ei ole tühipaljad sõnad, sest igapäevased kurvad sündmused tõestavad seda pidevalt," tuletas suitsuanduri olulisust meelde Päästeameti Ida päästekeskuse ennetusbüroo juht Maido Nõlvak.

Hooletus suitsetamisel võttis kolme inimese elu. Sageli kiputakse suitsetama diivanil, tugitoolis või isegi voodis. Mugav asend ja lõõgastav tegevus soodustavad magamajäämist. Inimene uinub enne, kui ta jõuab oma sigareti kustutada. Tulekahju vältimiseks tuleb suitsetada elamust väljaspool ja pärast seda koni hoolikalt kustutada. Inimese hukkumise tulekahjus tingib eriti see, kui suitsuandur on enne siseruumides suitsetamist laest alla võetud.

Lahtise tule hooletu kasutamise tõttu hukkus üks inimene. Lahtist tuld ei tohi kunagi jätta järelevalveta. Põlevat küünalt ei tohi asetada kergesti süttivate esemete ja materjalide lähedusse ning toast lahkudes tuleb küünal alati kustutada. Igasuguste tuletööde (keevitamine, gaasipõletite kasutamine jne) tegemisel peab jälgima tuleohutusnõudeid. Tuletikke peab hoidma lastele kättesaamatus kohas ja neile selgitada, et tulega mängimine on keelatud.

Elektriseadmetest tingitud tulekahjude tagajärjel jätsid elu kaks inimest. Tulekahju võib põhjustada nii hooletus elektriseadmete kasutamisel kui ka seadme rike. Õnnetusest hoidumiseks tuleb jälgida, et kodumasinad ja pistikud oleksid töökorras. Oluline on meeles pidada, et elektrijuhtmeid ei tohi üle koormata. Ka väikeste elektriseadmete vigased juhtmed võivad põhjustada tulekahju. Eriti tähelepanelik tuleb olla elektriliste kütteseadmetega. Elektriseadmeid tuleb kasutada vastavalt tootja poolt ettenähtud nõuetele ja kasutusjuhendile. 

Käesoleval aastal on Ida-Virumaal tuleõnnetustes hukkunud juba kuus inimest, mis on kahe võrra rohkem kui mullu samal perioodil. Tuleõnnetustest hoidumiseks tuleb muuta nii oma hoiakuid kui ka käitumist.

Olga Eskor
Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht
Päästeamet, kommunikatsiooniosakond
e-post: olga.eskor@rescue.ee
+372 513 4187
www.facebook.com/paasteamet
Päringud: press.ida@rescue.ee
+372 5330 8795

 

 

PÄÄSTEAMET
Pressiteade
26. september 2016

Päästeamet: kutsu enne kütteperioodi algust korstnapühkija

Päästeamet tuletab meelde, et tuleõnnetuste vältimiseks peavad enne kütteperioodi algust saama korda nii majade ahjud kui ka korstnad. Küttesüsteemi korrasolekut peab regulaarselt kontrollima kutseline korstnapühkija.

„Päästjad tunnevad kütteperioodi alguse kergesti ära ka kalendrisse vaatamata. Sellest annavad märku väljakutsed tahmapõlengutele, sagenevad teated sisse ajavatest ahjudest ning suitsu täis korteritest. See näitab, et osadel inimestel on siiski küttesüsteemid hooldamata ja algavateks jahedamateks ilmadeks ette valmistamata. Riketest kütteseadmetes, hooletusest kütmisel või tahma süttimisest saab samas alguse iga kümnes tulekahju," selgitab Päästeameti ohutusjärelvalve osakonna juhataja Marko Rüü.

"Vastavalt tuleohutuse seadusele peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija. Praegu on korstnapühkijatel veel vabu aegu, kuid külmade saabudes venivad ka järjekorrad jõuludeni," rõhutab Rüü.

Vajadusel saab kutselise korstnapühkija kontakti päästeala infotelefonilt 1524. Korstnapühkijal peab kindlasti olema kehtiv kutsetunnistus, mille olemasolu saab kontrollida Kutsekoja veebilehelt www.kutsekoda.ee.

Kutselise korstnapühkija akt annab majaomanikule kindluse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta. Õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seepärast tuleb akt kindlasti säilitada.

Kodu tuleohutuse kohta saab lisainfot veebilehelt www.kodutuleohutuks.ee.

PÄÄSTEAMET
kommunikatsiooniosakond

Johannes Merilai
põhivaldkondade kommunikatsiooninõunik

mob: +372 5340 5894
Raua 2 | 10124 Tallinn | Eesti
www.paasteamet.ee
www.facebook.com/paasteamet

 

Päästeamet
21. juuni 2016

Päästeameti soovitused ohutuks jaanipäevaks

Saabuvate pühade eel kordab Päästeamet üle tule tegemise ohutusnõuded ja tuletab meelde, et alkoholijoobes vette minek on suure osa uppumissurmade põhjus.

Veekogu ääres viibides hoia oma sõpradel ja lähedastel silm peal ning ära lase neid purjus peaga vette. Alkoholi mõjul kaob ohutunne ja sellises olukorras minnakse tihti end veekogusse värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema. Lisaks alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele aitab uppumisele kaasa ka ebapiisav ujumisoskus ning madal veetemperatuur.

Olenemata ujumisoskusest, soost või vanusest, tuleb veesõidukis alati päästevesti kanda. Hoolitse, et päästevesti kannaksid ka sinu kaaslased. Veesõidukiõnnetused juhtuvad pea alati ootamatult ning paadis päästevesti kandmine peaks olema sama loomulik kui autos turvavöö kinnitamine.

Jaanilõke tee selleks ettevalmistatud mittepõlevale pinnasele hoonest vähemat 15 meetri ja metsast 20 meetri kaugusele. Hoia lõkkeaseme ümbrus puhas süttivast materjalist. Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega. Jälgi ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks naabreid.

Puu või söega köetav grillahi tuleb asetada hoonest viie meetri kaugusele. Need, kes otsustavad jaanipühad veeta tubases korterikeskkonnas, tuletame meelde, et rõdu on hoone osa ja rõdul grillida ei tohi, väljaarvatud selleks ettenähtud gaasigrilliga. Metsas tohib tuld teha ja grillida vaid selleks ette nähtud kohtades, eelistades võimalusel kattega lõkkekohti, mida leiab näiteks RMK puhkealadelt.

Nii lõkke tegemisel kui grillimisel hoia käepärast esmased kustutusvahendid. Selleks sobib näiteks pangetäis vett või tulekustuti. Tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte hetkeks. Viimane pidutseja või grillija peab kandma hoolt selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud.

Kodulõkete tegemisest päästeteenistust teavitama ei pea, kuid tuleohutusnõudeid tuleb silmas pidada igal juhul. Avalikel üritustel lõkete tegemine peab olema kooskõlastatud päästeasutusega.

Hoia kindlasti käepärast laetud mobiiltelefon, et saaksid vajadusel numbrilt 112 abi kutsuda. Loodusesse minnes tee endale selgeks oma täpne asukoht, sest abi saabumise kiirus sõltub teejuhiste täpsusest. Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega võib pöörduda päästeala infotelefoni 1524 poole.

Vaata ka tuleohutusnõuannete kaarti: http://paasteamet.ee/dotAsset/10309e59-e72d-48b8-a0bb-09cef341dc0b.pdf

Päästeamet soovib kõigile kaunist ja turvalist jaanipüha!

Lisainfo:
Johannes Merilai
põhivaldkondade kommunikatsiooninõunik
Päästeamet
johannes.merilai@rescue.ee
5340 5794
www.paasteamet.ee
www.facebook.com/paasteamet

 

Päästeamet
9. juuni 2016

Päästeamet tuletab meelde, et praegu on sobiv aeg kutsuda oma kütteseadmeid kontrollima ja puhastama kutseline korstnapühkija. Hooldamata kütteseadmed on oluline tulekahjude tekkepõhjus.
"Aktiivne kütteperiood algab küll alles sügisel, aga siis suureneb hüppeliselt ka korstnapühkijate koormus. Eelmiste aastate kogemus näitab, et septembris võivad tellimisjärjekorrad ulatuda lausa jõuludeni. Praegu jääb maja- ja korteriomanikel piisavalt aega, et lasta oma küttesüsteemide ohutust kontrollida ja võimalikud ilmnevad probleemid likvideerida," selgitab Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Marko Rüü.
"Vastavalt tuleohutuse seadusele peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija," rõhutab Rüü.
Rike kütteseadmes, hooletus seadmete kasutamisel või tahma süttimine lõõrides on umbes kümnendiku tulekahjude tekkepõhjus. Möödunud aastal oli selliseid juhtumeid 137.
Kutselise korstnapühkija akt annab majaomanikule kindluse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta. Õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seepärast tuleb akt kindlasti säilitada.

Vajadusel saab kutselise korstnapühkija kontakti päästeala infotelefonilt 1524. Korstnapühkijal peab kindlasti olema kehtiv kutsetunnistus, mille olemasolu saab kontrollida Kutsekoja veebilehelt www.kutsekoda.ee.

Kodu tuleohutuse kohta saab lisainfot veebilehelt www.kodutuleohutuks.ee.

 

Lisainfo:
Johannes Merilai
põhivaldkondade kommunikatsiooninõunik
Päästeamet
johannes.merilai@rescue.ee
5340 5794
www.paasteamet.ee
www.facebook.com/paasteamet

 

PÄÄSTEAMET
12. mai 2016
Pressiteade 

Päästjaid on oodata 16 000 koduukse taha

Tõsiste tuleõnnetuste jada ei taha kuidagi lõppeda ja tules hukkunute arv kahaneda. Sellel aastal on tulekahjude tagajärjel hukkunud juba 21 inimest, nende hulgas kaks last! Kõik hukkunud viibisid oma kodus. Ühe nädalaga jättis elu tulle lausa kuus inimest! 13 hukkunul puudus kodus elupäästev suitsuandur! Eelmise aasta jooksul hukkus tules 50 inimest. Suitsuandur puudus 20 hukkunu majapidamises, 11 juhul oli suitsuandur küll olemas, kuid ei olnud nõuetekohaselt paigaldatud.

Sellel aastal koputavad päästjad ligi 16 000 kodu uksele üle Eesti. Ja loomulikult mitte niisama, vaid eesmärgiga anda inimestele väärt nõu, kuidas oma elu tuleohutult elada. 

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul on kodukülastuste eesmärgiks aidata inimestel mõista, kui oluline on tuleohutus ning kuidas sellele tähelepanu pööramine võib tõsta inimese elukvaliteeti ja samas, kuidas selle eiramine võib elu jäädavalt muuta. „Suurem osa traagiliselt lõppenud tulekahjusid leiab aset just kodudes, sest inimesed sageli ei märkagi enda tuleohtlikke käitumisharjumusi ja ei oska õnnetusi ära hoida. Päästjad on aga omaala spetsialistid, kes oskavad kodu tuleohutusalaseid ohte märgata ja teie tähelepanu sellele pöörata. Lubage ennast vaid aidata," julgustab Tammsalu päästjaid oma kodudesse ootama ja kutsuma.

Tammsalu valgustab lühidalt, mis kodunõustamiste käigus toimub: „Kodunõustamisel vaadatakse näiteks üheskoos teiega üle küttekolded ja elektrisüsteemid, suitsuanduri õige asukoht ning testitakse suitsuanduri korrasolekut. Nõustatakse, kuidas on kõige ohutum, teile endale, ladustada näiteks küttematerjali. Need on põhilised ohukohad tuleohutuse seisukohalt, millele koos koduomanikuga lahendusi püütakse leida." „Eraldi tahame rõhutada, et kodukülastuse käigus ei trahvita kedagi, pigem on selle eesmärk siiski vähendada üheskoos tulekahju tekkimise tõenäosust ja seeläbi muuta just teie kodu ohutuks," selgitab Alo Tammsalu.

Kodust tuleohutust aitavad hinnata teie kodule lähima komando kutselised või vabatahtlikud päästjad ning regiooni päästeteenistujad. Nõustamisi viiakse läbi kuni käesoleva aasta lõpuni. Kodukülastuse läbiviijad tunneb ära Päästeameti eraldusmärkidega riietuse ning esitatava töötõendi järgi, mille õigsust on võimalik kontrollida helistades päästeala infotelefonile 1524.

„Kodukülastajad võivad sattuda kõigi ukse taha, aga teeme tihedat koostööd kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega, et jõuda kõige rohkem abi vajavate inimesteni. Paha ei tee seegi, kui teie ise annate päästeala infotelefonile 1524 või kohalikule omavalitsusele teada abivajavast kodust. Kindlasti ei tohi ilmselgeid ohumärke – napsitamine ja toas suitsetamine, katkised küttekolded, elektri või suitsuanduri puudumine- ignoreerida. Ohust teatamisega näitate, et hoolite nii endast kui ka oma kogukonnast," selgitab Päästeameti peadirektori asetäitja Tammsalu, kuidas omalt poolt kaasa aidata.

„Kodu Tuleohutuks!" on Päästeameti poolt 2007. aastal ellu kutsutud tegevus, eesmärgiga muuta Eestimaa kodud tuleohutuks andes nõu, kuidas elada nii, et tuleõnnetusi ei juhtuks

Kristi Kais
Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht
Päästeamet
444 7819; 5887 2465
Päringud: press.laane@lists.rescue.ee
pressiesindaja valvetelefon 5329 2112
https://www.facebook.com/paasteamet
https://twitter.com/paasteamet

 

 

PÄÄSTEAMET
Ida päästekeskus
29.04.2016

Pressiteade

Meelespea lõkketegijatele:

·         Enne lõkke tegemist tuleb veenduda selle ohutus kauguses lähimate hoonete ja metsani. Ohutu vahemaa hooneteni on minimaalselt 15 meetrit ja metsani 20 meetrit. Siinkohal tuleb üle rõhutada, et tegemist on minimaalse kaugusega, see võib alati suurem olla.

·         Lõkkeaseme ümbrus tuleb puhastada kuluheinast. Kõige kindlam on, kui lõkke alus ümbritsetakse kivide või muldvalliga, et tuli mööda kuiva taimestikku edasi ei leviks.

·         Kindlasti jälgige ka tuule suunda ja kiirust. Lõket tohib teha, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetrit sekundis, ehk nõrga tuulega. Tuule suund ei tohi olla hoonetele ega ladustatud põlevmaterjalile.

·         Austage kindlasti ka oma naabreid. Kui ikka tuule suund on otse naabri majale või hoovi, siis tasub lõkke tegemine edasi lükata ja oodata soodsamat ilma.

·         Lõkke juures peab alati valmis olema ämber veega, kastekann, survestatud aiakastmise voolik või tulekustuti.

·         Ärge jätke lõket järelevalveta.

·         Kui lõketegemine lõpetatakse, tuleb lõkkease ja hõõguvad söed üle valada veega või katta pinnasega.

Selliselt tehes võime kindlad olla, et juhuslik tuuleiil ei puhu sädemeid lendu ja tuli ei paisu iseseisvalt suureks.

Täpsemaid lõkketegemise juhtnööre saab küsida ka päästeala infotelefonilt 1524.

Näpunäited, kuidas grillida ohutult leiate http://eelmine.kodutuleohutuks.ee/et/Hoia-ara/lahtise-tule-kasutamine/grill

 

 

PÄÄSTEAMET
Ida päästekeskus
16.02.2016

ÄRA MINE VEEKOGU JÄÄLE!

Liina Järvi,
Ida päästekeskuse ennetustöö büroo peaspetsialist

Kui külmakraade on olnud lühikest aega, on veekogudel olev jää habras ning külm vesi, mille sisse võib vajuda, on inimesele eluohtlik!

Kuigi mõne veekogu jääkatet vaadates võib tunduda, et jää peab veel vastu, on selle paksus ja struktuur erinevad ka ühe veekogu piires. Lisaks peab arvestama, et jääolud muutuvad isegi päeva jooksul. Jääkate, mis hommikul veel inimese raskust kandis, on pärastlõunaks õhemaks sulanud ja murdub sellel käies. Eluohtlik ei ole mitte jää, vaid külm vesi selle all. Vajuda läbi jää külma vette on eluohtlik!

Emad, isad, vanavanemad ja õpetajad! Palun rääkige lastele, miks ei tohi minna veekogu jääle!

Lastel puuduvad teadmised ja kogemused, et ohtusid ennetada. Palun rääkige lastele, miks ei või minna veekogu katvale jääle mängima! Rääkige, mis võib nendega juhtuda!

"Aga ma oskan ju ujuda! Ma ei vaju vee alla ja ronin jää peale tagasi", on väited, mida olen kuulnud laste suust veeohutuse teemalistel koolitustel. Tegelikkuses aga  ujumisoskus ei päästa, kui inimene satub vette, mille temperatuur on vaid 4 kraadi. Nii külmas vees jahtub lapse keha minutitega ja ta ei suuda end liigutada.

Hoidke oma lemmikloomi jääga kaetud veekogudest eemal!

Sarnaselt lastele ei oska loomad hinnata ohtusid jääga kaetud veekogul. Neile kahjuks ei saa seda ka selgitada. Jalutades lemmikloomadega looduses, peate olema valvsad, ja takistama neil veekogule minemast. Ka loom vajub läbi õhukese jääkatte ning ei pruugi saada iseseisvalt välja külmast veest. Minnes oma loomale appi, seate te ka ennast eluohtlikku olukorda.

Tark on praegusel ajal jääle mitte minna!

Õnnetusi on kergem ära hoida, kui tagajärgi likvideerida!

 

Päästeamet
30. detsember 2015      
Pressiteade

Päästeamet: hoolitsegem üheskoos selle eest, et pühad mööduksid ohutult

Et aastalõpp ja uue algus ei tuleks pere jaoks traagilised, hoolitsege selle eest, et teil ja teie lähedastel on ohutu. Selleks on vaja eelkõige hoolivust ja tähelepanelikkust enda ning oma lähedaste suhtes.
Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul panevad viimased traagiliste tagajärgedega tuleõnnetused meelde tuletama, et oma eakate lähedaste ohutusele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. „Kahjuks on viimased tuleõnnetused vanemate inimestega näidanud seda, et elukohas puudub töökorras suitsuandur, mis saanuks tulekahjust varakult märku anda. Mitmete õnnetuste näitel ei ole ka eakad olnud teadlikud, et kiire abi saamiseks tuleb esmalt helistada hädaabinumbrile 112 mitte oma lähedastele. Neile tuleb seda meelde tuletada, sest nii jõuab abi kiiremini kohale ja võib päästa ka inimese elu," rääkis Tammearu.
„Hoolitsege oma eakate lähedaste eest ning veenduge, et neil on töökorras suitsuandur laes, sest vanematel inimestel endal on seda juba raske teha. Mõelge ka oma naabrite peale, ehk vajavad nemadki teie abi. Uuele aastale minnakse ikka vastu lootusrikkalt, uusi eesmärke püstitades ja ka endale lubadusi andes. Anname kõik endale lubaduse, et uuel aastal teeme kõik endast sõltuva, et elu meie ümber oleks turvalisem, sest turvalisust saab luua vaid igaühe kaasabil," lisas päästeameti peadirektor.

Selleks, et õnnetusi ei juhtuks, pea meeles:

- Lahtine tuli ei tohi jääda järelvalveta, küünlad tuleb asetada mittepõlevast materjalist alusele ning ohutusse kaugusesse kergesti süttivatest esemetest. Jälgima peab ka klaasanumas põlevaid küünlaid, mis temperatuuri mõjul lõhkeda võivad.

- Kontrollige elektriseadmete ning pistikute korrasolekut. Oluline on meeles pidada, et elektrijuhtmeid ei tohi ülekoormata. Ka elektriliste kuuseküünalde vigased juhtmed võivad põhjustada tulekahju.

- Toitu valmistades ärge unustage end teleri ette või sättige voodisse magama!

- Ärge hoidke küttekollete läheduses kergesti süttivaid esemeid.

- Ärge liialdage kütmisega! Kütke mõõdukalt ning vastavalt küttekeha kuumataluvusele. Siiber sulgege alles siis, kui sütel ei ole enam leeke.

- Aastavahetusel traditsiooniks saanud rakettide laskmisel peab jälgima, mis on kirjas kasutusjuhendis. Kuidas lasta, kuhu kinnitada, kui kaugel hoonetest või metsast lasta.

- Veenduge, et teie rõdul ei oleks kergesti süttivat prahti, kuna kogemata sinna kukkunud rakett võib selle kergesti süüdata.

- Peale suitsetamist kustutage hoolikalt sigaret tulekindlasse tuhatoosi või kaminasse. Mitte mingil juhul ärge suitsetage voodis.

- Pidage meeles, et viimane kustutab tule! Küünlad, kaminad ning teised lahtise tuleallikad tuleb kodunt lahkudes või magama minnes kustutada.

- Ära unusta peomeeleolus ohutu käitumise reegleid ja tuletage neid meelde ka teistele.

Turvalist aastavahetust!
Liina Reinsaar
Päästeamet
kommunikatsiooniosakond
ekspert
E-mail liina.reinsaar@rescue.ee
Lauatelefon 628 2085
Mobiil 517 7601
www.facebook.com/paasteamet

 

PÄÄSTEAMET
Lääne päästekeskus
28. detsember 2015

Haprale jääle minek võib lõppeda õnnetult

Lastel on koolivaheaeg ning neil on vaba aega lahkelt käes. Talverõõmude nautimise ootuses pole välistatud olukord, kus minnakse veekogule proovima äsja tekkinud jääkirme tugevust.

Head lapsevanemad, tuletage oma lastele meelde, et kraavidele ning väiksematele veekogudele tekkiv jääkirme neid veel ei kanna.

Jääle on ohutu minna alles pärast paarinädalast külma, kui jää paksus on vähemalt 10cm. Jääst läbi vajumisel saab saatuslikuks eelkõige külm vesi, mis mõne minutiga tegevusvõime halvab, mitte ujumisoskuse puudumine.

+4 kraadises vees (jääalune vesi Eesti oludes) kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kuni 10 minuti jooksul, lapsed ja eakad veelgi varem. Jää on õhem ja seetõttu ka ohtlikum sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Samuti on jää tavaliselt nõrgem voolava veega veekogudes.

„Võtke endale see aeg ning rääkige lastele nõrga jääga kaasnevatest ohtudest ning võimalikest tagajärgedest. Selgitage lisaks, mida ohus olles ette võtta ja kuidas käituda, kui nähakse kedagi abi vajamas," selgitab Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo peaspetsialist Teele Vespere.

„Kindlasti ärge jätke tähelepanuta ka oma lemmikloomi. Loomad nagu lapsedki ei taju hapra jääga seotud ohtusid ja võivad läbi õrna jää vette vajuda ning iseseisvalt sealt enam välja tulla ei suuda," lisab Vespere.

Päästeamet palub ohtlike olukordade ennetamiseks ja vältimiseks teie igaühe kaasabi. Ärge riskige enda ega laste eludega. Nõrgal jääl viibijatest ei tohiks niisama mööda jalutada, nad tuleb sealt koheselt ära kutsuda, abi vajavat inimest märgates helistage numbril 112.

 

Katariina Vaabel
Lääne päästekeskuse pressiesindaja
Päästeamet
53080418; 444 7827

Päringud: press.laane@lists.rescue.ee
pressiesindaja valvetelefon 5329 2112

https://www.facebook.com/paasteamet

https://twitter.com/paasteamet

PÄÄSTEAMET
Ida päästekeskus
27.10.2015

Päästeamet tuletab meelde, et igaüks saab tuleõnnetust ära hoida. Kõigil on võimalik kodu tuleohutuse nõustamiseks koju kutsuda päästjad,  kes teavitavad inimesi enda tulekust ette telefoni teel või teatisega.  Kodukülastuse läbiviijad tunneb ära Päästeameti eraldusmärkidega riietuse ning esitatava töötõendi järgi, mille õigsust on võimalik kontrollida päästeala infotelefonilt 1524.

Samal numbril (1524) või helistades veebi päästenõustaja Jaanika Palmile tel 5244580, on inimesel võimalik leppida kokku kodunõustamine endale sobivaks ajaks. Veebinõustajale saab kirjutada ka e-posti teel aadressil  jaanika.palm@rescue.ee.

Kutsume üles inimesi seda võimalust kasutama!

Vaata lähemalt ka siit: www.kodutuleohutuks.ee

 

Helen Tammets
Ida päästekeskuse pressiesindaja
Päästeamet, kommunikatsiooniosakond
e-post: helen.tammets@rescue.ee
+372 513 4187
www.facebook.com/paasteamet

Päringud: press.ida@rescue.ee
+372 5330 8795

 
 

PÄÄSTEAMET
14.10.2015
Pressiteade

Igaüks saab tuleõnnetust ära hoida

Tänavu on tulekahjudes oma elu jätnud juba 36 inimest, seda on kahe inimese võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Peamine tulekahjude põhjus on jätkuvalt hooletus. Sel aastal ligi pooled hukkusid just hooletu suitsetamise tagajärjel alguse saanud tulekahjudes. Keskmiselt hävib tules iga päev kaks kodu.
Suur hulk inimesi elab oma igapäevaelu tuleohuriskiga. Näeme, et küttekolded ja elektriseadmed ei ole korras, inimesed kasutavad hooletult lahtist tuld ja mis peamine – jätkuvalt puuduvad majapidamistest töökorras suitsuandurid. Kahjuks tõdeb  inimene, või halvimal juhul tema lähedased, et elupaik on tuleohtlik alles siis, kui päästjad tema kodu kustutavad.
Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul püüab Päästeamet olla inimeste jaoks olemas juba varem, kui tulekahju kustutamist vajab. „Meie eesmärk on aidata inimestel läbi erinevate teenuste tuleõnnetusi ära hoida, sest kui päästeauto juba välja sõidab, on õnnetus sündinud. Ka meie päästjad panustavad sellesse, et tuleõnnetusi vähendada ja püüavad elanike nõustamisega tuleohuriski vähendada . Päästeamet igale poole kahjuks ise ei jõua, selleks on väga oluline igaühe panus," lisas ta.
„Märka, hooli ja aita – ole eeskujuks teistele ja pea meeles, et igaüks meist saab anda oma panuse turvalise elukeskkonna loomisel. Kõik algab meist endist ja ka meie kodust," rõhutas Päästeameti peadirektor. „Kõige lihtsam viis oma kodu ja lähedasi  tuleohu eest kaitsta, on veenduda kodu tuleohutuses. Seda saab hõlpsasti teha testi abil aadressil www.kodutuleohutuks.ee. Selle juures pidage meeles ka neid, kes ise end aidata ei saa või ei oska."
Kutsumaks üles inimesi eeskuju näitama, läkitab Päästeameti peadirektor 14. oktoobril  oma pöördumise suurorganisatsioonide ja riigiasutuste juhtidele, et ärgitada neid olema oma asutuste töötajatele tuleohutu kodu loomisel eeskujuks.

Lihtsat tuleohutustesti on võimalik täita aadressil www.kodutuleohutuks.ee ning ka nutiseadme abil. Kodulehel on lisaks veebinõustaja, kes aitab jooksvalt tekkinud lisaküsimustele vastuseid leida. Samuti on alati ainult telefonikõne kaugusel päästeala infotelefon 1524, kust saab kõikidele tuleohutusega seotud küsimustele vastuseid.

Päästeametil on palju tänuväärseid partnereid, kes panustavad ühiselt riigi siseturvalisusesse. Sel sügisel,  28. oktoobril toimub Päästeametil partneritega koostöökonverents, mille eesmärgiks on viia koostöös elu tuleohutumaks.

Tulekahjudes hukkunuid on tänase seisuga (14.10.2015) 36. Ligi pooled hukkusid suitsetamisest põhjustatud tuleõnnetuse tagajärjel, neist omakorda suitsetasid tulekahju puhkemise ajal voodis või tugitoolis ligikaudu neljast kolm. Üle poolte hukkunutest olid vähemalt 61-aastased. Alkoholijoobes oli teadaolevalt 58% hukkunutest. Suitsetamisest alguse saanud tulekahjus hukkunutest olid joobes 87%. Ligi kolmandik käesoleval aasta hukkunutest hukkusid ilma elektrita eluruumis, neist 73% lahtise tule kasutamise tõttu alguse saanud tulekahjus (küünla põletamisest).

Parimate soovidega
Liina Reinsaar
Päästeamet
kommunikatsiooniosakond
ekspert
E-mail liina.reinsaar@rescue.ee
Lauatelefon 628 2085
Mobiil 517 7601
www.facebook.com/paasteamet

 

PÄÄSTEAMET
Ida päästekeskus
25.09.2015

Internetileheküljel www.kodutuleohutuks.ee on kõigil  võimalik kontrollida oma kodu tuleohutust. Test annab teile kohe tagasiside kodu ohutuse kohta ning selle põhjal on võimalik ette võtta vajalikud abinõud, kui olukord vajab parandamist. Kui midagi jääb arusaamatuks, saab samal leheküljel nõu küsida päästenõustaja käest. Samuti saab päästealast nõu infotelefonilt 1524. 

 

PÄÄSTEAMET
Ida päästekeskus
31.07.2015

Päästeamet tuletab meelde, et vastavalt Tuleohutuse seadusele (https://www.riigiteataja.ee/akt/13314859) peab 2015. aasta septembrist igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija tõend.  Põlenguid aitab ära hoida ainult õigeaegne kütteseadme puhastamine ning hooldus. Väljaõppinud korstnapühkija, kes tehtud tööde kohta akti väljastab, oleks mõistlik kutsuda juba praegu.

Internetileheküljel www.kodutuleohutuks.ee on kõigil ise võimalik kontrollida oma kodu tuleohutust. Test annab teile kohe tagasiside kodu ohutuse kohta ning selle põhjal on võimalik ette võtta vajalikud abinõud, kui olukord vajab parandamist. Kui midagi jääb arusaamatuks, saab samal leheküljel nõu küsida päästenõustaja käest või siis helistada päästeala infotelefonil 1524.

 

Helen Tammets
Ida päästekeskuse pressiesindaja
Päästeamet, kommunikatsiooniosakond
e-post: helen.tammets@rescue.ee
+372 513 4187
www.facebook.com/paasteamet

Päringud: press.ida@rescue.ee
+372 5330 8795

 

 

TOIDUOHUTUSE VIIS VÕTIT
Vt ka allpool olevat Päästeameti 10.02.2015.a.  artiklit "Toidu valmistamisest päästjate pilgu läbi"

 

112 – KIIRABI, PÄÄSTE, POLITSEI

Eestis on nüüd üks hädaabinumber 112 kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks.  Kui vajad kiiret abi, helista hädaabinumbril 112 Häirekeskusesse.

Eesti läks Euroopa 112 päeval, 11.02.2015 üle ühele hädaabinumbrile 112. Alates 11. veebruarist saab ühelt hädaabinumbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja nüüd ka politseid.

Üks hädaabinumber 112 muudab abi kutsumise inimesele lihtsamaks – meeles on vaja pidada üht numbrit 112 ning kriitilises olukorras ei kulu aega mõtlemisele, millist abi ja milliselt numbrilt kutsuda.

Inimestele jääb pikem ja mõistlik aeg ühe numbriga 112 harjumiseks. Üleminekuperioodil suunatakse numbrile 110 helistajad numbrile 112 ning keegi ei jää abita. Number 110 kaob kasutusest peale pikemat üleminekuperioodi, kui selle kasutus on jõudnud miinimumini. 

 

 

PÄÄSTEAMET
Ida päästekeskus
20.03.2015

Kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud ning karistatav tegevus!

Viimase nädalaga väga kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 20. märts 2015.

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

 

PÄÄSTEAMET
IDA PÄÄSTEKESKUS
16.03.2015

Viis küsimust korstnapühkijale

Ilmad muutuvad aina kevadisemaks ning  majaomanikud saavad soojaks ajaks oma ahjude ja kaminate kütmise ära unustada. Keegi ei taha enam mõelda, et juba poole aasta pärast on Eestimaal taas külm ning oma kodusid tuleb kütma hakata. Päästeamet tuletab teile just praegu seda tõsiasja meelde ning soovitab juba kevadel kutsuda oma koju kutsetunnistusega korstnapühkija.

Küsimustele vastab kutsetunnistusega korstnapühkija ja Ida päästekeskuse Narva päästekomando päästja Aleksei Seppenen:

1.Kust ma leian korstnapühkija?

Korstnapühkijate kontaktid on veebilehel www.korsten.ee. Teavet korstnapühkija tellimise kohta saad küsida ka päästeala infotelefonilt 1524. Oluline on lisada, et korstnapühkijal peab olema kutsetunnistus. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti  kontrollida päästeala infotelefonilt 1524 või kutseregistrist, mis on nähtav aadressil www.kutsekoda.ee.

2.Mida teeb korstnapühkija?

Korstnapühkija vaatab maja küttekolded ja korstnad üle ning puhastab need. Kui vaja, teeb ka pisiparandused, näiteks vahetab tahmatopsid, teeb pliidiremondi, vaatab korstna olukorra üle ja ummistuste korral likvideerib need. Peale korstnapühkija visiiti on  küttekolded tuleohutud ja kütta võib julgelt.

Kui korstnapühkija avastab, et küttekolle vajab remonti või ümberehitust, siis suvi annab selleks piisavalt aega ja ka  võimaluse, kuna maja ei pea ilmtingimata kütma. 

3.Millal peaks korstnapühkija viivitamatult koju kutsuma?

Kui ilmnevad esimesed tunnused, et küttekolle ei tõmba ja majas on tunda suitsu lõhna, küttekoldeuksest ajab tuppa vingu, soojamüür ei lähe soojaks või on tekkinud tahmapõleng. Kui korstnast on leek väljas, siis tegelikult ei sütti tahm, vaid nõgi, mis on ladestunud korstna siseseintele. Küttekolle võib üsna mitmel moel märku anda, et see on korrast ära, tuleb olla tähelepanelik ning mitte eirata ohu märke.

Eramajas võib küttesüsteeme puhastada ka ise, kuid mitte vähem kui kord iga viie aasta tagant peab seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. Seadus, mis kohustab seda tegema, jõustus aastal 2010, mis tähendab, et  2015.aasta septembriks peab igal eramaja omanikul olema ette näidata akt, et tema küttesüsteemid on üle vaadanud kutsetunnistusega korstnapühkija. See seadus laieneb ka suvilatele, aiamajadele ning väikeehitistele. Kui viimase viie aasta jooksul pole teie juures korstnapühkija käinud, siis on viimane aeg ta kutsuda.

Kortermajade kütte- ja ventilatsioonisüsteeme peab kutsetunnistusega korstnapühkija kontrollima vähemalt korra aastas.

4.Milliseid pabereid väljastab korstnapühkija?

Peale hooldustöid saab korstnapühkijalt akti, millele mõlemad pooled alla kirjutavad. Sellel paberil on kirjas korstnapühkija poolt tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number.  Muidugi esitab korstnapühkija ka arve.

5.Mida ma veel pean silmas pidama seoses küttekolde ohutusega?

Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavaid üks kord enne kütteperioodi algust. Ahju tuleks kütta kvaliteetse halupuuga. Kui aga küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale, siis tuleb ka küttekeha tihedamini hooldada. Halva kvaliteediga küttematerjal on okaspuu, pinnud, märg küttepuu jne. Puhastatud korsten tagab säästlikuma kütmise ning turvalisuse, sest pühkimata korsten on väga suur ohuallikas tulekahju tekkeks.

 

Lõpetuseks tahaksin lisada, et ka tuleohutuse seadus kohustab eramaja omanikke kutsuma korstnapühkija vähemalt üks kord viie aasta jooksul.

Et su kodu küttekolle oleks korras sügisel, kutsu korstnapühkija juba kevadel!

 

Helen Tammets
Ida päästekeskuse pressiesindaja
Päästeamet, kommunikatsiooniosakond
e-post: helen.tammets@rescue.ee
+372 513 4187
www.facebook.com/paasteamet

 

PÄÄSTEAMET
Ida päästekeskus
16.märtsil 2015

Et kulu ei põleks!

Soojad kevadpäevad sulatavad lume ning toovad nähtavale kuivanud rohu. Päästjate jaoks on põleva kulu kustutamine igakevadine probleem, siiski saab selliseid põlenguid küllaltki kergesti ise ära hoida. Kulupõlengud saavad enamjaolt alguse inimlikust lohakusest või suisa huligaansusest. Lõket tehes tuleb jälgida, et sellest ei  saaks alguse kulupõleng.  

Tuleohutuse seaduse § 16 keelab kuluheina põletamise Eestis aastaringselt.

Viskad hõõguva suitsukoni, tapad siili!

Kulu põletamise kahjulikkus on ilmselge – kahju keskkonnale, oht inimeludele ja varale ning päästemeeskondade hõivatus kulupõlengute kustutustöödele on peamised põhjused, mis peaksid Sind enne tikutõmbamist või hõõguva suitsukoni hooletut äraviskamist panema mõtlema võimalikele tagajärgedele.

Tulekahjujärgne pilt näeb välja üsna trööstitu nii hoonetes kui ka looduses aset leidnud põlengute korral. Tuli hävitab oma teel kõik elusorganismid - põleva rohu sees hukkuvad putukad, konnad, sisalikud, aga ka pisiimetajad ja hävivad nende pesad. Kulutulest alguse saanud kahjutules on hävinud hooned. On olnud ka juhtumeid, kui kulupõlengu süütaja langeb põlenguohvriks ja hukkub.

Võib juhtuda, et kulupõlengu kustutamisega hõivatud päästeautod ei jõua teiste abivajajateni, kui samal ajal leiab aset suurem õnnetus. Lõpuks puudutavad suured kulutused, mis riik teeb kulupõlengute kustutamisele, kaudselt meie kõigi rahakotti.

Anna oma panus kulupõlengute vähendamiseks!
·         Hoolda ja hari oma maad niimoodi, et ohtlik kulupõletamine ei oleks üks Sinu kevadtöödest!
·         Selgita oma lastele kuluheina süütamisest tulenevaid ohte!
·         Lõkke põletamisel järgi tuleohutusnõudeid ja ära jäta tuld järelevalveta!
·         Õigusrikkumisi märgates teata nendest Keskkonnakaitseinspektsiooni telefonil 1313!

Ohutusnõuded on ka lõkke tegemisel!
·         Tee lõket vaid nõrga tuulega ja jälgi selle suunda!
·         Ära tee lõket  lähemal  kui  8 meetrit hoonest, sest hõõguvad sädemed võivad lennata väga kaugele.
·         Puhasta lõkke  ümbrus kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist! Kasulik on ümbritsev süttimisohtlik kuiv maapind märjaks kasta ning lõkkekoht kivide või mittesüttiva pinnasega piirata.
·         Kõik põlevad lõkked peavad olema pideva järelevalve all! Käepärast peaks olema ka  esmased tulekustutusvahendid – liiv, vesi või pulberkustuti.
·         Metsas tee lõket vaid selleks ettenähtud ja tähistatud kohas!

Kurikaelu ootab karistus!
Samuti pead Sa teadma, et karistusseadustiku järgi ootab looduses tuleohutusnõuetest üleastujaid trahv. Metsas või mujal looduses tuleohu tekitamise või tuleohutuse tagamise või tule leviku tõkestamise nõuete eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut (üks trahviühik = neli eurot) või arestiga. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

Ole hoolas tulega!

Liina Järvi
Ennetustöö büroo peaspetsialst
Ida päästekeskus

 

PÄÄSTEAMET
IDA PÄÄSTEKESKUS
20.02.2015

Lubage päästjad oma koju!

Päästjad külastavad sel aastal Ida-Virumaal ligi poolteist tuhat kodu eesmärgiga nõustada inimesi, kuidas oma kodu muuta tuleohutumaks.

Tänavu on Ida-Virumaal plaanis külastada 1460 kodu, mille käigus päästjad vaatavad  koos korteri- või majaomanikuga üle tuleohutuse nende kodus ning selgitavad välja tuleohuga seotud riskid. Peale selle vesteldakse teemal, kuidas kaitsta majapidamist võimaliku tulekahju korral. Vajadusel paigaldatakse suitsuandur  või vahetatakse selle patarei. Kodukülastusi „Kodu tuleohutuks!" teevad päästjad tasuta.
„Suitsuanduri puudumisel kedagi kodukülastustel ei trahvita, vaatamata sellele, et  alates 2009.aastast on kõigis kodudes töökorras suitsuanduri olemasolu kohustuslik, " ütles Päästeameti Ida päästekeskuse ennetustöö büroo peaspetsialist Liina Järvi.
Kindlasti peavad  inimesed ka ise muret tundma, et  suitsuandur nende kodus oleks õigesti paigaldatud ja töökorras ning  elektrisüsteemi ja küttekoldega ei oleks probleeme. Kui peres on väikeseid lapsi, siis on mõistlik üle vaadata ohutuse vaatenurgast ka oma kodu ümbrus. Näiteks, kas lähedal olev  tiik on piiratud või kas väikesed lapsed ei pääse õuealalt tihedasse liiklusesse.
„Kutsuge päästjad nõustama ka oma vanaemadele ja -isadele ning eakatele naabritele, sest ka nemad peavad olema ohuteadlikumad ning oskama ära tunda ohu märke," lisas Liina Järvi.
Päästjad kustuvad üles ka korteriühistute esimehi selgitama oma maja elanikele, miks on oluline, et korterid majades oleksid tuleohutud ning päästjate nõuanded tuleohutuse tagamiseks on igal juhul kasulikud.

Kodukülastusi viivad läbi inimese elupaigale lähimad vabatahtlikud või kutselised päästjad. Kodukülastuse läbiviijad kannavad Päästeameti eraldusmärkidega riietust ning esitavad oma töötõendi, millel on kirjas kodukülastaja nimi ja perekonnanimi.

Kui tunnete, et ei ole väga kindel oma kodu tuleohutuses, siis on teil võimalus  helistada päästeala infotelefonil 1524, kus teie soov kodukülastuseks registreeritakse ning teile saadetakse külla päästetöötaja teile sobival ajal.  Oma kodu tuleohutust saab ka igaüks ise testida veebilehel www.kodutuleohutuks.ee

Helen Tammets
Ida päästekeskuse pressiesindaja
Päästeamet, kommunikatsiooniosakond
e-post: helen.tammets@rescue.ee
+372 513 4187
www.facebook.com/paasteamet

Päringud: press.ida@rescue.ee
+372 5330 8795

 

PÄÄSTEAMET
20.02.2015
Pressiteade

Päästeamet: sel aastal külastavad päästjad 15 000 kodu

Päästeamet jätkab tänavu taas kodukülastustega „Kodu tuleohutuks!", et nõustada inimesi üle Eesti tuleohutuse teemal nende enda elupaigas. Möödunud aastal külastasid nii kutselised kui ka vabatahtlikud päästjad enam kui 8700 kodu, tänavu tahetakse jõuda 15 000 koduni.

Suurem osa traagiliselt lõppenud tulekahjusid leiavad aset kodudes, sest inimesed sageli ei märkagi enda tuleohtlikke käitumisharjumusi ja ei oska õnnetusi ära hoidaSelleks, et elupinnad oleksid tule eest kaitstud, annavad päästjad inimestele nõu ja aitavad individuaalse nõustamise kaudu mõista just nende elupaigas varitsevaid ohte, püüdes leida parimad lahendused ohtude eemaldamiseks.

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu toob esile eelmise aasta kodukülastusi, kus jõuti väga paljude abivajajateni. „Väga positiivne on see, et suur hulk inimesi ise tundis, et sellisest nõustamisest on kasu. Ka meie eelnevate aastate kogemused on seda näidanud, et Eesti pered vajavad üha enam tuleohutusalast informatsiooni ja oma elupinnast lähtuvat nõustamist."

„Eelkõige soovime nõustamistega muuta inimeste kodud tuleohutumaks ja seeläbi vähendada tulekahjude ning hukkunute arvu. Seetõttu oleme tänavu suurendanud nõustamiste arvu pea kahe korra. Kahjuks ei jõua me igasse kodusse ja nii püüame koos kohalike omavalitsustega jõuda eelkõige nendeni, kes meie nõu ja abi kõige rohkem vajavad," selgitas Tammsalu Päästeameti soovi. Ühtlasi julgustas ta kõiki inimesi oma lähedasi ja naabreid abistama, kasvõi suitsuanduri paigaldamisel, et Eesti kodud saaks tuleohutumaks.

Kodukülastuste eesmärk on aidata inimestel mõista tulega seonduvaid ohte nende enda elupaigas ja selle ümbruses; suitsuanduri vajalikkust, olemasolu ja töökorda; hinnata elektri- ja kütteseadmete korrashoidu ning lahtise tule kasutamist.

Kodu tuleohutust aitavad hinnata lähimad vabatahtlikud või kutselised päästjad ning regiooni päästeteenistujad,  kes teavitavad inimesi enda tulekust ette telefoni või teatise teel. Nõustamisi viiakse läbi kuni käesoleva aasta lõpuni. Kodukülastuse läbiviijad tunneb ära Päästeameti eraldusmärkidega riietuse ning esitatava töötõendi järgi, mille õigsust on võimalik kontrollida päästeala infotelefonilt 1524.

Möödunud aastal sai tulekahjus kannatada või hävis ligi 1000 kodu. Neis hukkus 45 ehk 83% kõikidest tules hukkunutest. Peamisteks tulekahjude tekkepõhjusteks oli hooletus lahtise tulega, rikked elektripaigaldistes ja suitsetamine.

„Kodu Tuleohutuks!" on Päästeameti poolt 2007. aastal ellu kutsutud tegevus, eesmärgiga muuta Eestimaa kodud tuleohutuks ning anda nõuandeid inimeste elupinna tuleohutusalase seisukorra parandamiseks.

Lisainfo:
Liina Reinsaar
Päästeamet
kommunikatsiooniosakond
ekspert
E-mail liina.reinsaar@rescue.ee
Lauatelefon 628 2085
Mobiil 517 7601
www.facebook.com/paasteamet

 

PÄÄSTEAMET
Ida päästekeskus
10.02.2015

Toidu valmistamisest päästjate pilgu läbi

Möödunud aastal on Lääne- ja Ida-Virumaal aset leidnud üle viiekümne erineva päästesündmuse, mis on olnud seotud toidu valmistamisega. Ida-Virumaal on selliseid juhtumeid sel aastal olnud juba seitse. Sisse lülitatud pliidile toidu unustamine on otsetee tulekahjuni. 

Täpsemalt loe edasi siit

 

 

PÄÄSTEAMET
Teade
2.12.2014

Päästeamet: esimeste külmadega tekkinud jää on veel nõrk ja ohtlik

Päästeamet hoiatab, et viimaste päevade külmakraadid ei ole jõudnud veekogude jääkatet piisavalt tugevaks muuta ja seetõttu on jääle minek ohtlik. Paari päevaga on päästjad saanud mitmel pool Eestis juba mitu väljakutset nõrgal jääl lustivate laste kohta. Kahjuks on tulnud ka teateid oma elu ohtu seadnud täiskasvanutest, kes nõrgal jääl kala püüavad.

Jääst läbi vajumisel võib inimene uppuda vaatamata ujumisoskusele, kuna külm vesi halvab tegevusvõime mõne minutiga. Kõige ohtlikumaks võib nõrk jää kujuneda just uudishimulikele lastele. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints tuletab meelde, et täiskasvanud peavad lastele seletama, miks nõrgale jääle minek on eluohtlik ning olema ka enda õige käitumisega eeskujuks. „Samuti ei tohi eluga riskida kalamehed, kes tihtipeale lähevad jääle kalastama enne kui jääkate on turvalise paksusega," täiendas Ints ja lisas, et sellist tegevust näevad pealt ju ka lapsed.

Päästeamet palub inimestel olla tähelepanelik. Inimesi nõrgal jääl nähes peaks paluma neil sealt viivitamatult lahkuda. Meeles peab pidama, et nõrgale jääle sellest läbi vajunud inimest päästma minnes võib tõsisesse ohtu seada ka enda elu. Jääl juhtunud õnnetust nähes helista viivitamatult hädaabinumbril 112. Paksem ja turvalisem jää tekib alles pärast mitmenädalast külma ilma. Jääkattele võib minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit.

Rohkem infot talvise veeohutuse kohta leiab siit http://www.veeohutus.ee/et/Talvine-veeohutus.

Parimate soovidega
Liina Reinsaar
Päästeamet
pressiesindaja
mob 517 7601
tel 628 2085
www.paasteamet.ee

 

Päästeamet

31.10.2014

Kena küünlaleek ei tohi põhjustada traagilist tuleõnnetust

Kätte on jõudmas aasta pimedaim aeg. On täiesti loomulik, et ajal, mil hommikul kodust lahkudes ja õhtul koju minnes on pime, süüdatakse elamise hubasemaks muutmiseks tihti küünlaid. Kindlasti tuleb seda tehes pidada meeles, et iga elav tuli võib olla ohtlik.

Käesoleva aasta jooksul on üle vabariigi põlevast küünlast alguse saanud tulekahjudes hukkunud juba kuus inimest. Varsti jõuab kätte küünalde põletamise tippaeg, et peoõhtust ei saaks algust traagiline tuleõnnetus, peame me kõik järgima mõningaid lihtsaid reegleid.

Põhja päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Ants Aguraiuja meenutas, et ostes poest küünlapakki, on pakil kirjas küünalde kasutamiseks ohutusreeglid või piktogrammid. „Nendega peaks enne küünalde süütamist tutvuma, sest mõne nüansi peale ei pruugigi kohe tulla. Näiteks nö teeküünlaid ei tohi mitmekaupa lähestikku süüdata, sest temperatuur võib minna liiga kõrgeks ja parafiin võib süttida," ütles Aguraiuja. Samuti on omad reeglid õueküünalde põletamisel. „Loomulikult tuleb õueküünlaid põletada ainult õues, ka nende kasutusjuhendis peaks olema kirjas, kui kaugel need võivad põlevmaterjalist asetseda. On olnud juhtumeid, kus õueküünlad on süüdanud näiteks hoone puidust terrassi," märkis Aguraiuja.

Kindlasti ei tohi ühtegi põlevat küünalt jätta järelvalveta. Enne kodust lahkumist või kasvõi magama heitmist, tuleb veenduda, et küünlad elamises on kustutatud. Tundub lihtne, ometi saab igal aastal alguse palju põlenguid just järelvalveta jäetud küünlast. Põlevaid küünlaid ei jäeta ka laste valvata, nemad tihtipeale ei teadvusta endale veel kõiki lahtise tulega seotud ohtusid. Jälgida tuleks ka, et pere karvane lemmik, olgu selleks siis kass või koer, ei jääks süüdatud küünlaga tuppa kahekesi, mängutuhinas võib see kergesti ümber kukkuda ning pahandus ongi käes.

Süüdatud küünal tuleb panna tulekindlale alusele, millelt see maha kukkuda ei saa. Kindlasti peab süüdatud küünal olema kaugel igasugustest süttivatest materjalidest. Küünal aknal on küll visuaalselt kena, aga enne selle süütamist tuleb veenduda, et lähedal pole näiteks kardinaid. Kardinad süttivad hetkega ning tuleõnnetus ongi käes. Tihti pannakse pika küünla ümber pärgasid või muid kaunistusi. Seda tegelikult teha ei tohi, sest küünla lühikeseks põledes võivad kaunistused väga kergesti süttida.

Tegelikult on selliste lihtsate reeglite täitmine jõukohane kõigile. Enne suurte pühade saabumist on jällegi õige aeg teha kodus väike ringkäik ja vaadata, kas elamine on tuleohutu ning suitsuandur jätkuvalt töökorras. Juba varakult tasub mõelda, kas põlevad küünlad kuusel on ikka kõige õigem lahendus? Tegelikult on turvalisem need asendada näiteks elektriküünaldega.

Indrek Hirs
Päästeamet
Põhja päästekeskuse pressiesindaja
511 4807

 

Tarbijakaitseamet korraldab igal kuul vastuvõtte linnades/valdades üle Eesti. 

Tarbijakaitseamet korraldab igal kuul vastuvõtte linnades/valdades üle Eesti, et tarbijad saaksid oma muredele lahenduse kodu lähedal ning tarbijakaitseameti töötajaga silmast silma suheldes. See on ideaalne võimalus nendele inimestele, kellel puudub internetiühendus ja/või kes ei oska ennast e-kirja teel piisavalt hästi väljendada.

Paraku ei ole paljud inimesed selle võimalusega kursis. Seda näitab ka vastuvõtte külastavate inimeste väike arv väljaspool Tallinna. Seetõttu palume Teid oma kanalite kaudu kohalikke elanikke sellest võimalusest teavitada.

Tarbijakaitseameti vastuvõtud toimuvad kindlatel nädalapäevadel, kellaaegadel ja kohtades, kuid vastuvõttude kuupäevad muutuvad igal kuul. Kuu viimasel päeval värskendab amet oma kodulehel olevat vastuvõtuaegade tabelit.

Vaata, millal toimuvad tarbijakaitseameti vastuvõtud Sinu kodukohas: www.tarbijakaitseamet.ee/et/ametist/vastuvott-maakondades

Epp Joala
Tarbijakaitseamet
tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna spetsialist
620 1912, 585 38885