Puudega laste vanemate lisapuhkepäev. Täpsemalt loe SIIT

 

Tugiisikuteenus asendushoolduselt elluastujatele

Sotsiaalkindlustusamet alustas sel aastal uue projektiga „Tugiisikuteenus asendushoolduselt elluastujatele", mida rahastatakse ESF- projekti raames. Selle projekti käigus saavad tuge oma elu alustamiseks noored, kes lahkuvad asenduskodudest, hooldusperest või eestkosteperest ja vajavad täiendavat abi iseseisvuse suurendamiseks ning oma elu sisse seadmiseks.

Alustades iseseisvat elu, puutuvad noored tihti kokku teistsuguste teemadega kui varem. Elukorralduse muutus võib olla üsna järsk ning üksinda võib uue olukorraga kohanemine olla raske ja aeganõudev. Et selliste muutustega sujuvamalt harjuda ning õppida ise oma elu korraldama, ongi ellu kutsutud tugiisikuteenus.

Tugiisik saab aidata noorel suhelda erinevate ametiasutustega (nt kohalik omavalitsus, pank, Maksu- ja tolliamet, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet vms); tutvustada, millised õigused ja võimalused on tal erinevate toetuste ja teenuste saamiseks; kuidas erinevaid avaldusi ja taotlusi vormistada vms. Tugiisik võib aidata rahaasju planeerida ning koostada kulude-tulude eelarvet ja õpetada igapäevaseid kulutusi kontrolli all hoidma, et raha harjumatusest kiiresti käest ei libiseks. Tugiisik saab juhendada ka igapäevaelu küsimustes (nt majapidamistööd, toiduvalmistamine). Samuti saab tugiisik aidata leida sobivaid võimalusi karjäärinõustamiseks, õppimiseks või töötamiseks, anda nõu tööle kandideerimisel, töökoha hoidmisel jms. Iga noore puhul seatakse just tema vajadustest lähtuvad eesmärgid.

Kui noor, kes on kasvanud asendushooldusel, saab varakult lapsevanemaks, saab tugiisik ka siin toeks olla – nt aidates suhelda arstidega ning jälgides, et vanem ja laps kokkulepitud ajal arsti juurde jõuaksid; hoides silma peal, et noor saaks lapse eest hoolitsemisega hakkama ning vajadusel otsides koostöös kohaliku omavalitsusega noorele perele vajalikke tugiteenuseid.

Tugiisikuteenus on mõeldud nii neile noortele, kes on just iseseisvat elu alustamas, kui ka neile, kes on juba mõnda aega tagasi iseseisvalt elama asunud, kuid kellel on tekkinud probleeme toimetulemisega ning oleks vaja tuge. Kui hoolduspere (kel on sõlmitud KOViga lapse perekonnas hooldamise leping) või pere, kelle juures on kasvanud ja täiskasvanuks saanud eestkostel olev laps (nt vanavanemate juures) leiab, et noorele oleks kasuks tugiisikuteenus, peaks pöörduma selleks kohaliku omavalitsuse poole. Kohalik omavalitsus leiab tugiisiku koostöös teenuse korraldajaga, OÜga Keerub (kontaktisik Ivika, ivika@keerub.eu). 

 

Töövõimet hindab juulist töötukassa

Tänavu 1. juulist tuleb pikaajalise tervisehäirega inimestel minna esmakordseks töövõime hindamiseks sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassasse. Kel juba on kehtiv töövõimetus, on oodatud hindamisele isikliku korduvekspertiisi tähtajal – 2016. aasta sees sotsiaalkindlustusametisse ja 1. jaanuarist 2017 juba töövõime hindamiseks töötukassasse. 

Arne Kailas,
Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht

Juuli algus toob töövõimesüsteemis muudatused esialgu vaid neile inimestele, kel ei ole varem püsivat töövõimetust tuvastatud või kellel tehti seda enne 2010. aastat. Kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist tuleb ära käia oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul ning seejärel esitada taotlus töötukassale.

Töövõimet hindab inimese esitatud taotluse ja terviseandmete põhjal eraldi ekspertarst, kes küsib vajadusel lisainfot ka teistelt sama inimesega tegelenud arstidelt ja spetsialistidelt. Seejärel teeb töövõime kohta otsuse ja maksab töövõimetoetust töötukassa.

Praeguste töövõimetuspensionäride ja teiste püsiva töövõimetusega inimeste töövõime hindamise aeg sõltub sellest, millal saabub uus korduvekspertiisi tähtaeg. Kui see on juba tänavu, tuleb endiselt pöörduda sotsiaalkindlustusametisse. Kui tähtaeg on näiteks tuleva aasta märtsis, tuleb pöörduda juba töötukassasse, ning kui tähtaeg on näiteks 2019. aasta juulis, tuleb töötukassasse pöörduda alles kolme aasta pärast.

Mis muutub uue hindamisega?

Kui hindamine on läbitud, saab inimene töötukassalt otsuse, kas tal on täielik, osaline või puuduv töövõime. See tähendab, et kaovad ära harjumuspärased protsendid.

Osalise ja puuduva töövõime korral on inimesel pärast hindamist õigus saada töövõimetoetust. Puuduva töövõimega inimene saab töötukassalt toetust olenemata sellest, kas ta töötab, ei tööta või otsib tööd. Osalise töövõimega inimeselt oodatakse aktiivsust. See tähendab tööotsimist, töötukassa teenustel osalemist (sh koolitus, rehabilitatsioon), töötamist, õppimist, alla 3-aastase lapse kasvatamist või puudega inimese hooldamist.

Töövõimetoetus on 2016. aastal puuduva töövõime korral 11,25 eurot päevas ning osalise töövõime korral 6,41 eurot päevas. 30-päevases kuus tähendab see vastavalt 337,5 ja 192,3 eurot. Toetuse suurus sõltub ka sissetulekust: kui kuu sissetulek ületab 90-kordset päevamäära (2016. aastal 1012,5 eurot bruto), väheneb töövõimetoetus iga piirmäära ületava euro kohta 50 senti. See tähendab, et toetus väheneb alles siis, kui vähenenud töövõimega inimese brutopalk ületab 1012,5 eurot.

Maksusoodustuse saamine tööandjale lihtsamaks

Lisaks eelnevale muutub lihtsamaks ka sotsiaalmaksu hüvitamine. Nimelt, riik maksab vähenenud töövõimega töötajate eest osa sotsiaalmaksu ise ning alates 1. juulist liigub ka see töötukassa alla ja saab lihtsama korralduse. Kui praegu tuleb tööandjatel sotsiaalmaksu hüvitamise taotlus esitada iga kuu, siis edaspidi üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest.

Sotsiaalmaksu hüvitatakse töötaja eest, kellel on nn vana süsteemi järgi vähemalt 40-protsendine püsiv töövõimetus ning uue süsteemi järgi osaline või puuduv töövõime. 2016. aastal on see summa kuni 128,70 eurot kuus. Sotsiaalmaksu soodustust saavad äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad inimeste eest, kes töötavad nende juures töölepingu alusel.

Rohkem infot töövõimereformi kohta ning kuidas ja millal taotleda töövõime hindamist leiab veebiaadressiltwww.töövõimereform.ee. Samalt lehelt leiab ka kõik vajalikud viited töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti pakutavatele teenustele. 

  •  
  •  

Ohvriabi

Riik on pakkunud ohvriabi juba üksteist aastat ja tänane ohvriabi klient ei ole enam see, kes on eelnevalt kõik ametiasutused läbi käinud ja tuleb oma pahameelt meie juurde välja elama. Täna tuleb ta meie juurde kindla teadmisega  sest teab, et see on koht, kus ta ära kuulatakse , antakse abi ning toetatakse emotsionaalselt. Ohvriabisse pöördumiseks piisab, kui inimene tunneb ennast kannatanuna.

Ohvriabi on  tasuta avalik sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet. Ohvriks langemine mõjutab inimese füüsilist, emotsionaalset ja majanduslikku seisundit, millega võib kaasneda tema toimetuleku halvenemine. Nõustamine aitab ohvril mõista enda olukorda, jõuda otsusele ja leida vajalikke ressursse toimetulekuks. Õigus pöörduda ohvriabisse ja saada nõustamist on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse, halva kohtlemise ning füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalmenetlus.

Ohvriabitöötajad pakuvad meie poole pöördunutele emotsionaalset tuge  ja jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta. Vajadusel juhendavad ja abistavad suhtlemisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega. Hea koostöö on Viljandimaa naiste tugikeskuse, sotsiaalosakondade ja politseijaoskonna töötajatega. Ohvriabikeskusesse võib kohale tulla, kuid nõu võib küsida ka telefoni teel. Kui inimene soovib, võib ta jääda anonüümseks.

Riik pakub võimaluse hüvitada süüteo ohvritele ja nende pereliikmetele vajaduse korral psühholoogilise abi kulutused, kui nende toimetulekuvõime on süüteo tõttu vähenenud. Hüvitise saamise eeldus on süüteo kohta väärteo- või kriminaalmenetluse alustamine. Hüvitist saab taotleda kolme aasta jooksul pärast süüteo toimepanemist. Taotleja peab hüvitise saamiseks pöörduma ohvriabitöötaja poole.

Üle poole ohvriabisse pöördujatest on perevägivallaohvrid. Alates 2011. aastast on perevägivallakuritegude osakaal nii kõigist kuriteoliikidest, kui ka vägivallakuritegudest pidevalt kasvanud. 2015 moodustus perevägivald kõigist kuritegudest hinnanguliselt kümnendiku. Kasvanud ei ole mitte kuritegude arv, vaid meie teadlikkus nende toimumisest. See tuleneb riigi poolsest panusest probleemile tähelepanu juhtimisel ning seetõttu tegeletakse sellega süvitsi, mille läbi on kasvanud ka inimeste teadlikkus.  Inimesed  saavad tuge ja leiavad endas  julgust olukorda muuta otsides lahendusi. Siit ka meiepoolne, ohvriabitöötajate üleskutse: probleemi märgates, ärge jääge kõrvaltvaatajaks, võibolla just Teie olete see, kelle abist sõltub teise inimese heaolu ja turvalisus.

Politseiametnikud on ohvriabitöötajatele väga olulised võrgustikupartnerid. Hea koostöö erinevate osapoolte vahel annab võimaluse kiiremalt ja tõhusamalt vägivallale reageerida ning ohvrile parimat abi pakkuda. Kasvanud on ka ennetustöö, näiteks käiakse koos politseiametnikega  koolides rääkimas kohtinguvägivallast. Selgitustöö aitab noortel juba suhte algul ära tunda märke, kuidas vägivald võib avalduda. Lisaks õpetame, kuidas sellises olukorras käituda.

Igaüks võib sattuda keerulisse olukorda, kus vajab sellest väljatulekuks teiste abi ja toetust. Oluline  on mitte jääda oma muredega üksi – koos ohvriabitöötajaga on võimalik leida lahendusi.

Virumaa Ohvriabikeskused asuvad:

Jõhvis: politseimajas aadressil Rahu 38, telefon on 337 0778; iviru.oa@sotsiaalkindlustusamet.ee

Kohtla-Järvel: pensioniameti majas aadressil Pärna 24, telefon on 339 5712; iviru.oa@sotsiaalkindlustusamet.ee

Narvas: politseimajas  aadressil Vahtra 3, telefon on 357 9028; iviru.oa@sotsiaalkindlustusamet.ee

 

 

Teavitus- kodutoetuse taotlusvooru avamine

Info lasterikaste perede toetuse taotlemise kohta.Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta viimase aasta tuludeklaratsiooni alusel ei ole suurem kui 355 eurot kuus. Ühe projekti maksimaalseks toetussummaks on 8000 eurot.

Taotlusvoor avatakse 18.aprillil 2016, taotluste esitamise tähtaeg on 16.mai 2016.

Vaata lähemalt SIIT

 

Toiduabist

2016. aasta kevadel on toiduabi õigus saada inimestel, kes jaanuaris ja veebruaris taotlesid ja said toimetulekutoetust või kellele maksti neil kuudel vajaduspõhist peretoetust.  

Samuti on toiduabi õigus saada jaanuari ja veebruari kuu toimetulekutoetuse taotlejatel, kes küll oma sissetuleku tõttu oleksid õigustatud saama toimetulekutoetust, kuid kelle kohta on kohalik omavalitsus teinud otsuse toetust mitte maksta ning toimetulekutoetuse taotlejatel, kelle sissetulek pärast tasumisele kuuluvate eluasemekulude maha arvamist (kehtestatud piirmäärade ulatuses) ületab kuni 15% ulatuses kehtestatud toimetulekupiiri.

Toiduabi väljastatakse alates  06.aprill 2016 Kohtla-Nõmme Vallavalitsuses

Lähemalt LOE SIIT 

 

 

Isikliku abivahendi kaardi väljastamise kord alates 01.01.2016.a.
Alates 01.01.2016.a väljastab isikliku abivahendi kaardi Sotsiaalkindlustusamet (pensioniameti töötajad või interneti teel).
Väljastatud kaardid kehtivad kuni väljaandmise kuupäevani. Isiklku abivahendi kaarti või abivahendit taotlema minnes on vaja kaasa võtta uus arstitõend, kus on märgitud abivahendi vajadus koos ISO-koodi täpsusega.
Abi ja info saamiseks võib pöörduda valla sotsiaaltöötaja poole tel 3325150.

Vaata lähemalt SIIT

 

 

Sotsiaalkindlustusamet ühendab uue lähenemisega neli teenust üheks Peretoetuste ja hüvitiste koondtaotluse e-teenuseks, mille keskmes on laps ja talle riigi poolt ettenähtud toetused. Peretoetuste ja hüvitiste koondtaotlus on suunatud 250 000 Eesti lapsele ja nende peredele.

Vaata lähemalt siit

 

Toiduabi info

Toiduabi saavad isikud, kes jaanuaris ja veebruaris või augustis ja septembris esitavad taotluse toimetulekutoetuse saamiseks või vajaduspõhise peretoetuse taotluse.
Jõhvi Toidupank hakkab Ida-Virumaa valdadele toiduabi välja jagama  vastavalt jaotuskavale valdade kaupa.
Kohtla-Nõmme vallas toiduabi saavatele isikutele teatab sotsiaaltöötaja, millal nad võivad toidupakile järgi tulla.
info tel 3325150